Autoimmuunhaigused

Käesolevast uurimustööst selgus, kuivõrd meie immuunsüsteem, seedetrakt ja ka meie aju on
omavahel tugevalt põimunud. Seetõttu on omavahel seotud ka autoimmuunhaiguste tekkimise
füsioloogilised ja psüühilised aspektid. Meie need mõtted ja emotsioonid, mis põhinevad
varajases lapsepõlves trauma kogemise hetkedel loodud käitumismustritel, mõjutavad meie
käitumist ning muudavad meid vastuvõtlikumaks stressile ja depressioonile, mis on ühed
olulisemad autoimmuunhaiguste avaldumise mõjutegureid. Käsitletud materjali põhjal võib
järeldada, et autoimmuunhaiguste alged on tõenäoliselt seotud lapsepõlvetraumaga; samuti
represseeritud vihaga, millele viitab ka ajurveeda. Koos tänapäeval möödapääsmatu stressi ja
väga tõenäoliste soolestikuprobleemidega on juba loodud alus, et keha täielikult tasakaalust välja
viia – mis on omakorda põhjuseks depressiooni ja lisanduvate põletike või autoimmuunhaiguste
tekkele. Lapsepõlvetraumaga seotud pikaajaline madal põletik tuli ilmsiks kõikides uuringutes,
kus seda näitajat konkreetselt vaadati; paraku ei mainitud aga üheski teaduspõhises uuringus
muid viise tervisliku seisundi parandamiseks kui kontrolli alt väljas oleva tsütokiini või valgu
sihikule võtmine ja reguleerimine, tõenäoliselt ravimi manustamise näol. Ka kiputakse
tavameditsiinis ravi suunama pigem kindlale piirkonnale, kus haigusnähud on ilmnenud. On
tõenäolisem, et vajalikku abi saab pigem teadlikult toitumisnõustajalt, funktsionaalse meditsiini
või ajurveeda praktiseerijalt, kes oskab probleemi mitmetahulisemalt vaadelda – kompleksne
haigus nõuab kompleksset lähenemisviisi ning vaid ühele kitsale piirkonnale keskendumine ei
pruugi tulemusi anda. Massaaž ja muud lõõgastustehnikad, muuhulgas energeetilised praktikad
nagu reiki ja qi gong, aitavad kehal ja meelel lõdvestuda, et stressitaset langetada ning
kehakudesid lõhustavat kortisoolitaset alandada. Häid tulemusi võib oodata ka joogast, milles on
ühendatud füüsilised venitused, hingamine ja meditatsioon, millest viimane võib avada ukse
traumatööks.