Peaaju ehitus ja funktsioonid

Peaaju peamised osad on suuraju, vaheaju, keskaju, tagaaju ja piklikaju. Suuraju katab suurajukoor, mis on kesknärvisüsteemi kõige arenenum osa, millega on seotud teadvus, mõtlemine, meeleelundite tegevus, aistingute ja tajude teke, mälu, õppimine ja õpitu unustamine ning sihipärase tegutsemise kavandamine. Suurajukoor jaguneb otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagaraks. Vaheajus paiknevad refleksoloogias “kardinalidena” tuntud hüpofüüs, epifüüs ja hüpotalamus. Keskaju reguleerib silmade ja pea pööramist heli ja valguse suunas, neelamis- ja mälumisliigutusi ning lihastoonust. Tagaaju koosneb sillast ja väikeajust. Sillas asuvad hingamise, südametalitluse juhtimise ning seedimis- ja kaitsereflekside keskused. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. Piklikajus paiknevad vereringe, hingamise, oksendamise ning aevastus-, neelamis-, köha-, ja imemisrefleksi keskused ning reguleeritakse happelisuse ja aluselisuse tasakaalu. Ajutüves asuv retikulaarformatsioon saab infot kogu kesknärvisüsteemilt ning säilitab selle abil pidevalt meelesüsteemide tundlikkuse taseme, sellest sõltub suuraju poolkerade töö. Suuraju süvapiirkonnas ja vaheajus asuv limbiline süsteem reguleerib psüühilist aktiivsust, mälu, siseelundite talitlust sõltuvalt emotsionaalsest seisundist, valu ja mõnutunde tajumist, üldist emotsionaalset seisundit ning une ja ärkvelolekut.