Teadlik hingamine
Teadlik hingamine
Autor(id):
Aasta:
Töö liik:
Kategooria(d):
Kui kohaldub
Diagnoos / Haigus(ed):
Kui kohaldub
Ravimeetod:
Kokkuvõte
Kõikides kultuurides ja läbi ajaloo on hingamist peetud inimese keha kõige elujõulisemaks
funktsiooniks. Me võime ellujääda ilma toidu ja veeta, ilma võimaluseta liikuda või mõelda.
Kuid ilma hingamiseks mõeldud õhuta võime vastu pidada ainult mõne minuti. Keskmiselt
hingab normaalne terve inimene 12 kuni 14 korda minutis. Ühe aastajooksul teeb see
rohkem kui 7 miljonit hingetõmmet. Kui elame 80 aastaseks, hingame umbes 600 miljonit
korda. Õhu maht, mida me iga päev hingame, on umbes viis korda suurem kui joogi ja toidu
maht, mida tarbime. Sellele vaatamata teavad vähesed midagi seoste kohta hingamise ja
üldise heaolu vahel ning meil puudub selgitus, missugust mõju avaldab optimaalne hingamine
kehale ja hingele. Tavameditsiin keskendub talle iseloomulikult patoloogiale- kirjeldades, mis
juhtub siis, kui asjad lähevad valesti, keskendudes ainuüksi sellele, kuidas haigused esinevad
ja arenevad. Keskendumine haigustele näitab, kui vähe me teame tervisest ja sellest kui terved
võiksime olla. Tänu uutele avastustele biokeernia valdkonnas, hakkab ka moodne teadus
omaks võtma, et keha ja vaim ei ole eraldi, vaid on omavahel nii tihedalt seotud ning et neid
on võimatu lahutada. Mõtted ja emotsioonid avaldavad suurt mõju keha funktsioonidele ning
vastupidi – keha võib samapalju mõjutada mõtteid ja emotsioone. See näitab, et inimesel on
võimalik tervemaks saada lihtsalt oma mõtteid ja emotsioone ümber hinnates ja et on
võimalik esile kutsuda keha sünnipärane enesetervendamise võime. Kuid teadus on näidanud,
et määrav tähtsus ja keskne roll on hingamise viisil. Üks hingamistehnika võtmerolle on ka
suutlikkus esile kutsida teadvuse muutunud seisundeid. On selgeks saanud, et iidne Aasia
tarkus sobib viimaste teaduslike tõestustega paremini kokku kui konventsionaalsed lääne
teadmised. Ring iidsete teadmiste, religiooni ja teaduse vahel on sulgumas.
Selles referaadis vaatlen lähemalt teadliku hingamise kasulikkust ja pärinemist ning selle
kasutamist erinevate kultuuride meditsiinis (sh massaazis). Samuti räägin pisut lähemalt
vabastavast hingamisest kui teadliku hingamise ühest praktiseerimise võimalusest.