Teadlik hingamine

Kõikides kultuurides ja läbi ajaloo on hingamist peetud inimese keha kõige elujõulisemaks funktsiooniks. Me võime ellujääda ilma toidu ja veeta, ilma võimaluseta liikuda või mõelda. Kuid ilma hingamiseks mõeldud õhuta võime vastu pidada ainult mõne minuti. Keskmiselt hingab normaalne terve inimene 12 kuni 14 korda minutis. Ühe aastajooksul teeb see rohkem kui 7 miljonit hingetõmmet. Kui elame 80 aastaseks, hingame umbes 600 miljonit korda. Õhu maht, mida me iga päev hingame, on umbes viis korda suurem kui joogi ja toidu maht, mida tarbime. Sellele vaatamata teavad vähesed midagi seoste kohta hingamise ja üldise heaolu vahel ning meil puudub selgitus, missugust mõju avaldab optimaalne hingamine kehale ja hingele. Tavameditsiin keskendub talle iseloomulikult patoloogiale- kirjeldades, mis juhtub siis, kui asjad lähevad valesti, keskendudes ainuüksi sellele, kuidas haigused esinevad ja arenevad. Keskendumine haigustele näitab, kui vähe me teame tervisest ja sellest kui terved võiksime olla. Tänu uutele avastustele biokeernia valdkonnas, hakkab ka moodne teadus omaks võtma, et keha ja vaim ei ole eraldi, vaid on omavahel nii tihedalt seotud ning et neid on võimatu lahutada. Mõtted ja emotsioonid avaldavad suurt mõju keha funktsioonidele ning vastupidi – keha võib samapalju mõjutada mõtteid ja emotsioone. See näitab, et inimesel on võimalik tervemaks saada lihtsalt oma mõtteid ja emotsioone ümber hinnates ja et on võimalik esile kutsuda keha sünnipärane enesetervendamise võime. Kuid teadus on näidanud, et määrav tähtsus ja keskne roll on hingamise viisil. Üks hingamistehnika võtmerolle on ka suutlikkus esile kutsida teadvuse muutunud seisundeid. On selgeks saanud, et iidne Aasia tarkus sobib viimaste teaduslike tõestustega paremini kokku kui konventsionaalsed lääne teadmised. Ring iidsete teadmiste, religiooni ja teaduse vahel on sulgumas. Selles referaadis vaatlen lähemalt teadliku hingamise kasulikkust ja pärinemist ning selle kasutamist erinevate kultuuride meditsiinis (sh massaazis). Samuti räägin pisut lähemalt vabastavast hingamisest kui teadliku hingamise ühest praktiseerimise võimalusest.