Puudutused

Meie traditsioonilises kultuuripildis on meelte hierharhias esikohal nägemine. Talle järgnevad kuulmine, haistmine ja maitsmine. Puutemeel on kõige madalamal astmel, kuigi tegelikult võib seda pidada inimese kõige tähtsamaks meeleks. See areneb kaua enne teisi meeli ja juba mõnenädalasel lootel kujunevad tänu puudutustele emaka seina vastu välja ruumi- ja kehatunnetus. Enesetunnetus ja oskus ruumis orienteeruda põhinevad meie kehatunnetusel. Kui täiskasvanud inimese nahk laiali laotada, siis kataks see umbes poolteist kuni kaks ruutmeetrit. Sellise pinna sisse on põimitud kuuskümmend kilomeetrit närvikiude, viisteist kilomeetrit veresooni ning see sisaldab miljoneid retseptoreid, mis reageerivad valule, temperatuurile, survele ja puudutustele. Lakkamatult ja meie teadmata parandab nahk teda tabanud füüsilisi ja psüühilisi traumasid, ja ennekõike on just nimelt nahk see, mis annab meile teada, milline inimene me oleme. See annab teavet ka teiste inimeste ja muu maailma kohta, kellega (või millega ) me kokku puutume. Nahk hoiab maailma füüsilises mõttes eemal, kuid psühholoogilises mõttes kohalolevana.. Me vajame puudutusi, et eladaja mitte ainult emotsionaalselt, vaid ka füüsiliselt. Me peame saama tunda oma keha piire ja välismaailma, et teada, kus me ise selles maailmas asume ja millised me oleme. Meie puutemeel annab meile teadlikkuse meist enesest. Puudutused on justkui villine nähtus, aga need avaldavad mõju siseelule ja -organitele, olles nii hädavajalikud meie tervisele, heaolutundele ja kehatunnetusele. Vastsündinud beebid peavad tundma füüsilist kontakti, et arenedaja kasvada. Kui füüsiline lähedus jääb neile kättesaamatuks, siis nad surevad. Natuke vanemad lapsed saavad tõsisesid vaimseid kahjustusi ja neil võivad esineda ka arenguhäired. Kaastundlike ja armastavate inimeste kasvamiseks on tarvis kinkida neile lapsepõlves palju tähelepanu, armastust ja. puudutusi. Me võime öelda, et puudutused on võimsamad kui sõnad, need aitavad kaasa paranemisele, on meie hinge toitja peegel ning veel enamat – nad kingivad meile meid endid ja kogu maailma. Puutemeel on taju, mis saab sõnadeta hakkama ja on nii elementaarne, et üksteist puudutades ei ole tarvis enam midagi seletada. Kõik on niigi selge.