Pirnlihase sündroomi olemus ja ravi

Pirnlihase sündroomi on raske diagnoosida ning tihti jääb see ka tegemata, sellest tulenevalt ei eksisteeri antud haigusseisundile ühest mõistet. Pirnlihase sündroomi korral on tegemist seisundiga, kus pirnlihas ärritab istmikunärvi ning selle tagajärjel tunneb patsient enamasti valu tuharas ja puusas ning kiirgavat valu mööda reietagust. Pirnlihase sündroomi tekitajaks võib olla ebaloomulik pirnlihase seisund, mille kutsub esile ebaharilikult kulgev istmikunärv, trauma, otsene surve või ülekoormus. Kuna pirnlihase sündroom võib oma sümptomitelt sarnaneda mitmele teisele haiguslikule seisundile, siis on oluline, et diagnoosimisel kasutataks ära erinevaid meetodeid. Peamine on patsiendi asjakohase ajalooga tutvumine ning füüsiline läbivaatus. Vajadusel saab rakendada ka radiograafilisi ja elektrodiagnostilisi uuringuid. Ravi tuleks üles ehitada astmeliselt, alustades biomehaaniliste kõrvalekallete likvideerimisega, venitustega, massaažiga, sooja- ning külmaraviga, ultraheliraviga, elektroteraapiaga ning vajadusel liikuda edasi kortikosteroidide, neurotoksiinide ja operatsioonini. Pirnlihase sündroomi ennetamiseks ning raviks on oluline teha nii venitavaid kui ka lihast tugevdavaid harjutusi. Venitamine vabastab pingest ning vähendab survet istmikunärvile, samas kui tugevdavad harjutused vähendavad võimalust vigastuse taaskordumiseks.