Autoimmuunhaigused

Käesolevast uurimustööst selgus, kuivõrd meie immuunsüsteem, seedetrakt ja ka meie aju on omavahel tugevalt põimunud. Seetõttu on omavahel seotud ka autoimmuunhaiguste tekkimise füsioloogilised ja psüühilised aspektid. Meie need mõtted ja emotsioonid, mis põhinevad varajases lapsepõlves trauma kogemise hetkedel loodud käitumismustritel, mõjutavad meie käitumist ning muudavad meid vastuvõtlikumaks stressile ja depressioonile, mis on ühed olulisemad autoimmuunhaiguste avaldumise mõjutegureid. Käsitletud materjali põhjal võib järeldada, et autoimmuunhaiguste alged on tõenäoliselt seotud lapsepõlvetraumaga; samuti represseeritud vihaga, millele viitab ka ajurveeda. Koos tänapäeval möödapääsmatu stressi ja väga tõenäoliste soolestikuprobleemidega on juba loodud alus, et keha täielikult tasakaalust välja viia – mis on omakorda põhjuseks depressiooni ja lisanduvate põletike või autoimmuunhaiguste tekkele. Lapsepõlvetraumaga seotud pikaajaline madal põletik tuli ilmsiks kõikides uuringutes, kus seda näitajat konkreetselt vaadati; paraku ei mainitud aga üheski teaduspõhises uuringus muid viise tervisliku seisundi parandamiseks kui kontrolli alt väljas oleva tsütokiini või valgu sihikule võtmine ja reguleerimine, tõenäoliselt ravimi manustamise näol. Ka kiputakse tavameditsiinis ravi suunama pigem kindlale piirkonnale, kus haigusnähud on ilmnenud. On tõenäolisem, et vajalikku abi saab pigem teadlikult toitumisnõustajalt, funktsionaalse meditsiini või ajurveeda praktiseerijalt, kes oskab probleemi mitmetahulisemalt vaadelda – kompleksne haigus nõuab kompleksset lähenemisviisi ning vaid ühele kitsale piirkonnale keskendumine ei pruugi tulemusi anda. Massaaž ja muud lõõgastustehnikad, muuhulgas energeetilised praktikad nagu reiki ja qi gong, aitavad kehal ja meelel lõdvestuda, et stressitaset langetada ning kehakudesid lõhustavat kortisoolitaset alandada. Häid tulemusi võib oodata ka joogast, milles on ühendatud füüsilised venitused, hingamine ja meditatsioon, millest viimane võib avada ukse traumatööks.