Vannide tervendav toime

Vanniprotseduuride valik on väga lai. Lisaks temperatuurile ja toimeainetele kasutatakse ka veealust hürdomassaaži, dispersioonvanne raviõli ühtlaseks jaotamiseks, veealust massaazi harjadega, veealust massaaži veejugadega jmt. Inimeste teadlikkus vannide tervendava toime kohta on viimastel aastakümnetele vähenenud. Paljud on euroremondi käigus oma vannid välja lammutanud ja asendanud dussikabiinidega. Samas leidub vannide kohta palju teavet nii eesti kui võõrkeeltes. Vanniravi lõpptoime on vee keskkonna ja organismi vastastikune koosmõju. Toimet mõjutavad nii vee temperatuur kui ajaline kestvus. Oluline on vanus ja organsüsteemide kohanemisvõime, mis tingib organismi vastureaktsiooni. Ravivannid toimet saab suunata lisanditega – taimeinfusioonidega, sooladega ja muude ainetega. Vanni de teadlik kasutamine tervistaval eesmärgil on efektiivne. Ravivannide ajalugu on nii vana, et pea kõiki täna tuntud meetodeid on kindlasti varem juba kasutatud. Ka ürtide ja soolade kasutamine ulatub antiigiaega. Vigala Sass on ühena vähestest autoritest toonud välja selle, et taimeekstrakte võib vannidesse lisada maksimaalselt 35 kraadi juures. Lisaks rõhutab ta, et erinevate toimede koostoimega on oluline arvestada, vannituba peab olema hästi õhutatav, et vähendada hingamisteede ärritust.