Stress, sellega toimetulek ja sellest vabanemine

Stress kimbutab tänapäeval paljusid inimesi ning elukvaliteedi parandamise nimel on oluline stressi leevendamisega tegeleda. On kahte liiki stressiga toimetulekut: tervisele kasulik ja mitte kasulik. Tervisele kasuliku toimetuleku näideteks on võtta omaks aktiivne lähenemine probleemi lahendamisele: probleemi võib vaadelda mingi teise nurga alt, siis ei näi see probleem enam probleemina. Teine tervisliku toimetuleku meetod on hakkamasaamine emotsioonidega, mis tulevad esile stressisituatsioonis teistega kõneldes või nendega kontakteerudes. Tervisele kahjulik on probleemi allasurumine, selle eitamine või lootmine, et probleem kaob, kujutledes mõnusamat seisundit. Selle asemel, et probleem lahendada, on inimene kogu aeg hõivatud probleemi vältimisega. Probleem ei kao, ja kui ka meeles mõlgub midagi muud, reageerib keha sellele ikkagi. (Daniel Goleman, 2005). Olulisim on süveneda huvitavasse tegevusse, teha oma tööd hingega ning võime armastada ja hoida oma sõpru, lähedasi. Kõigel, mida teeme, on olemas tagasiside. Midagi juhuslikku elus ei ole. Inimesel on palju rohkem võimeid, kui ta oskab kasutada. Igal inimesel on võimalus isegi oma rakke käsutada. Meie keharakud on intelligentsed, nad kuuletuvad kohe ja püüavad teha meie heaks kõik, mis suudavad, kui vaid oskaksime neile õigeid korraldusi sisestada. Lisaks tuleb mõelda positiivselt. Kui inimest vaevavad negatiivsed tunded, viha, hirm, kadedus, siis on ta keha üle ujutatud adrenaliinist, hormoonist, mis kiiresti raiskab ära meie elu põhivarud ja jätab palju saastaineid kehase. Seepärast tunnemegi end siis halvasti. Aga positiivse loova mõtlemise varjus tormab meie veres ringi hormoon noradrenaliin, mis meid kunagi ei raiska, vaid lisab hoopis jõudu ja rõõmu. (Aili Paju, 2013). Väga oluline roll on õigel toitumisel ning piisaval liikumisel, et säilitada või saavutada kahjuliku stressi vaba elu.