Osteopaatia eriala sobib inimesele, keda köidab tervikpilt – kelle jaoks on inimkeha dünaamiline ja tark süsteem, kus kõik on omavahel seotud. See on tee neile, kes tunnevad siirast huvi inimese heaolu vastu ning soovivad mõista, kuidas keha ennast ise tasakaalu suunab. Osteopaatia pakub võimalust töötada inimestega sügaval ja tähenduslikul tasandil.
Osteopaatia on manuaalmeditsiini eriala, mis käsitleb inimese keha tervikliku süsteemina, rõhutades struktuuri ja funktsiooni vastastikust seost ning organismi eneseregulatsiooni ja kohanemisvõimet.
Erialana hõlmab osteopaatia põhjalikku anatoomia, füsioloogia ja biomehaanika õpet koos spetsiifiliste manuaalsete diagnostika- ja ravitehnikatega. Õpe keskendub palpatsioonioskuse arendamisele, kudede liikuvuse ja pingemustrite hindamisele ning nende tasakaalustamisele käeliste sekkumiste kaudu.
Osteopaatiline käsitlus jaguneb traditsiooniliselt kolmeks põhisuunaks:
- struktuurne osteopaatia (lihas-skeleti süsteem),
- vistseraalne osteopaatia (siseorganite liikuvus ja talitlus),
- kraniaalne osteopaatia (kolju ja kesknärvisüsteemi rütmilised mehhanismid).
Osteopaatia käsitleb ka peenemaid regulatsioonitasandeid, mida sageli kirjeldatakse energeetiliste ja neuroregulatoorsete protsessidena.
Selles vaates nähakse inimese keha mitte ainult mehaanilise süsteemina, vaid dünaamilise tervikuna, kus kudede liikuvus, vedelike vool ja närvisüsteemi regulatsioon moodustavad ühtse toimiva välja. Osteopaatilises praktikas väljendub see näiteks kraniaalses ja biodünaamilises lähenemises, kus terapeudi töö ei seisne üksnes füüsilises manipulatsioonis, vaid ka väga peenes kontaktis kudede rütmide ja liikumismustritega.
Energeetilise käsitluse all peetakse silmas:
- kudede sisemiste mikromobiilsuste ja rütmide tajumist
- vedelike liikumise kvaliteedi mõjutamist,
- närvisüsteemi tasakaalustamist läbi õrna, sageli vaevumärgatava puudutuse,
- terapeudi teadliku tähelepanu ja kohalolu rolli kudede regulatsioonis.
Mõtte ja tähelepanu aspekt ilmneb eelkõige terapeudi võimes hoida fokusseeritud, neutraalset ja vastuvõtlikku seisundit, mis osteopaatilise käsitluse kohaselt toetab organismi eneseregulatsiooni mehhanisme. Seda kirjeldatakse kui “kuulamist kätega”, kus terapeudi sekkumine on minimaalne ning keha suunab protsessi ise.
| Õppeasutuse nimetus: | Alar Krautmani Terviseakadeemia OÜ |
| Haridustase: | täiendusõpe |
| Õppekava nimetus: | Osteopaatia |
| Õppekava koostamise alus: | Osteopaat, tase 5 |
| Õppekava rühm: | Teraapia ja taastusravi |
| Õppeaeg: | 3,5 aastat |
| Õppekava kogumaht: | 4800 akadeemilist tundi |
| Õppekeel: | eesti keel |
| Õppetöö toimumise koht: | Tallinn |
| Õppemaks: | 480.- ( üks kuu ) |
| Õppetöö toimub: | kaugõppe vormis, nädalavahetustel vastavalt tunniplaanile ja õppelaagritena |
| Lõpetamisel väljastatav dokument: | tunnistus või tõend (lisainfo on õppekavas) |
Osteopaatia õpe hõlmab:
OSTEOPAATIA ÕPPEKAVA 3,5 AASTAT
Kestus 3,5 aastat. Õppekava koosneb kolmest 12 kuulisest osteopaatilisest tsüklist.
TSÜKKEL A (liikumisaparaat): kogu lihas-skeleti süsteem, struktuuraalsed tehnikad (HVLA), lihasenergia ning pindmised fastsiad.
MO1: Osteopaatia kontseptsioonid ja palpatsioon – 5 mudelit, anatoomiline orienteerumine, kudede kuulamine
MO2: Inimese holistiline õpetus – 3 ellujäämise strateegiat, kosmoloogiline mudel
MO3: Niudeluu ja häbemeluu – vaagna füsioloogia, düsfunktsioonid, testid ja korrigeerimine
MO4: Ristluu ja õndraluu – sakraalne torsioon, füsioloogia, testid ja korrigeerimine
MO5: Nimmelülid – füsioloogia, alaseljavalu etioloogia, test ja korrigeerimine
MO6: Rinnalülid – hingamismehaanika, düsfunktsioonid, testid ja korrigeerimine
MO7: Kaelalülid – veresoonte ohutus, füsioloogia, testid ja korrigeerimine
MO8: Ülemine üleminekuala C0–C1–C2 – koljupõhimik, spetsiifilised tehnikad
MO9: Ülajäse 1 – õlg ja küünarnukk
MO10: Ülajäse 2 – randmeliiges ja käsi
MO11: Alajäse 1 – puus ja põlv
MO12: Alajäse 2 – hüppeliiges ja labajalg
MO13: Kordamine, kokkuvõte, eksamid
TSÜKKEL B (vistseraalne osteopaatia): elundite kliiniline anatoomia, neurovegetatiivne närvisüsteem, tehnikad siseorganitele.
MO1: Sissejuhatus – diafragmad, rõhud
MO2: Rindkere – kopsud, pleura, perikard
MO3: Kilpnääre, söögitoru, magu, põrn
MO4: Maks, sapipõis, pankreas
MO5: Kaksteistsõrmiksool ja peensool
MO6: Jämesool
MO7: Neerud ja neerupealised
MO8: Kusepõis ja eesnääre
MO9: Emakas, munajuhad ja munasarjad
MO10: Vaskulaarne osteopaatia
MO11: Närvipõimikud
MO12: Kordamine ja eksamid
TSÜKKEL C (kraniaalne osteopaatia & integratsioon):
MO1: Kraniaalne kontseptsioon
MO2: Koljupõhimik
MO3: Koljuvõlv
MO4: Oimuluu ja kõrv
MO5: Näoluud
MO6: TMJ (lõualiiges)
MO7: Kraniosakraalne telg
MO8: Pediaatria
MO9: Rasedus ja sünnitus
MO10: Geriaatria
MO11: Toitumine ja sport
MO12: Kordamine ja eksamid
OSTEOPAATIA PÕHIALUSED: 360 tundi – Funktsionaalne anatoomia – Füsioloogia ja bioloogia – Biomehaanika – Embrüoloogia
SEMIOOTIKA JA MEDITSIIN: 120 tundi Diferentsiaaldiagnostika Röntgenoloogia Farmakoloogia
JUHENDATUD KLIINILINE PRAKTIKA: 320 tundi
ISSEISEV PRAKTIKA, ARUTELUD, UURIMISTÖÖD: 120 tundi
Pärast iga tsüklit peab iga õpilane tegema individuaalse töö käsitletud teemal ning sooritama valikvastustega eksami tsükli läbimiseks.
Õpingutes rõhutatakse anatoomia tundmist, meditsiinilist ohutust ja manuaalset tööd, mis on osteopaatilise meditsiini aluseks.
Programmi kogumaht 3,5 aasta jooksul: 4800 tundi, millest 1000 tundi on juhendatud kliiniline praktika.
Kooli lõpetamisel väljastatakse lõputunnistus ning hinneteleht.
Vastuvõtu info. Õpingute alustamiseks tutvu vastuvõtu infoga SIIN.
Kool jätab endale õiguse teha muudatusi õppekava ja tunniplaani osas.
Registreeru erialaõppesse